Rahvusvahelise kriminaalõiguse üks eesmärke on heidutus – veenmine, et agressioonisõja algatajad, sõjakurjategijad ja inimsusvastaste süütegude toimepanijad jõuavad kohtu ette ning kogu inimkonda halvavad teod ei jää karistuseta. Venemaa kallaletung Ukrainale ning seal peetav sõjapidamise reegleid eirav sõda on tõstnud rahvusvahelise kriminaalõiguse olulisuse ka Eesti jaoks uuele tasemele. Sektsioonis arutame, kas ja kuidas rahvusvahelise õiguse pakutav heidutus võiks toimida Eesti kaitseks. Kuidas toime tulla proovikividega nagu riikide erinev koostöövalmidus ja õiguslik raamistik?  Kuidas mõjutab rahvusvaheline kriminaalõigus relvajõudude praktikat ja vice versa?  Mida toovad kaasa uued sõjapidamise viisid droonidest küberrünnakuteni? Vähem tähtis ei ole vaadata ka sissepoole: milline on riigi enda roll rahvusvahelise kriminaalõiguse jõustamisel ja mida toob see kaasa Eesti kriminaalõiguse arengule? Rahvusvahelise ja kriminaalõiguse kohtumiskohas otsime vastust nendele ja mitmetele teistele tänases julgeolekuolukorras akuutseks muutunud küsimustele.