Arutelul osalevad: PhD Ülle Madise, õiguskantsler; Rein Lang, endine justiitsminister, Põhiseaduse Assamblee ekspert; Heiki Loot, riigikohtunik, Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees; Kristel Urke, Kaitseministeeriumi rahvusvahelise õiguse valdkonna juht 

 

Põhiseadus on kõrgemat järku seadus, millele on omane kõrgem üldistustase ning mille mõttel on võrreldes teiste seadustega määratult suurem tähendus. Seetõttu on Põhiseaduse tõlgendamise ruum suurem, kuid ometigi mitte piiritu. Kui õiguslik-poliitiline tegelikkus ja Põhiseaduse tõlgendus hakkavad liigselt erinema ning kui Põhiseaduse tõlgendamist hakatakse painutama eesmärgiga tõestada selle küsitavat vastavust muutunud poliitilisele ja sotsiaalsele reaalsusele, on tulemuseks Põhiseaduse õiguslik ja poliitiline devalveerumine.  

 

Põhiseadust ei tohi kergekäeliselt muuta. Samas ei tohi Põhiseadust ahistada, sellelt ei tohi ära võtta arenguvõimalust ning seeläbi kahjustada riigi ja ühiskonna arenemise võimekust. Põhiseadus ei tohi olla poliitiline mängukann ega ka kivisse raiutud dogmaatiliste normide virn. Eestile eduka tuleviku loomise nimel tuleb Põhiseadust muuta nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik.