Tänavu möödus 20 aastat kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmisest. Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu ettevalmistamisel püstitati eesmärgina kriminaalmenetluse ökonoomsus, efektiivsus ja kiirus. Seda loodeti saavutada eeskätt menetlejate rolli täpse piiritlemise ja kohtumenetluse poolte aktiivse töölepanekuga võistlevas menetluses.

 

Eraldi eesmärgiks oli kohtuliku menetluse neutraalsus, mille tarbeks loodi kahe toimiku süsteem. Keerukama üldmenetluse tasakaalustamiseks loodi võimalusi kasutada erinevaid lihtmenetlusi. Kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmise ajaga võrreldes on enam kui kaks korda langenud nii registreeritud kuritegude kui kohtus arutatavate kriminaalasjade arv.

 

Ometigi ei ole kadunud üleskutsed kriminaalmenetlust reformida, et tagada tõhusam ja kiirem kuritegude lahendamine. Leidub neid, kes arvavad, et viga on üksnes praktikas, kui ka neid, kes arvavad, et kurja juur on võistlev menetlus ja kahe toimiku süsteem. Vaatame ajas tagasi ja edasi ning arutleme selle üle, kuidas on seadustiku vastuvõtmisel seatud eesmärgid praktikas realiseerunud, kuidas meie menetlus teiste Euroopa riikide kõrval välja paistab ning mida võiks tuua kriminaalmenetluse tulevik.

 

Välisettekanne: Miia Ljungqvist

Paneelis osalejad: Norman Aas, Andri Rohtla, Heili Sepp ja Kristel Siitam-Nyiri.