Millised piirid seavad menetlustele PS, EIÕK ja EL-i põhiõiguste harta? Mis on kohtumenetluse eesmärkidest olulisem, lahendada asi õigesti või kiiresti? Mille arvel saaks menetlusi kiirendada, mh kas lühendada kaebetähtaegasid, vähendada kaebevõimalusi ja kohtuastmeid, alustada menetlust teisest astmest, tõsta lõive, sätestada osaline advokaadisund alama astme kohtutes, viia kättetoimetamine üle enam fiktsioonidele vms? Menetlusbürokraatia vajalikkus ja ulatus? Milles seisneb menetluse võistlevus? Kohtu ja poolte rollijaotus? Selgitamiskohustus vs. kohtu passiivsus? Suuline vs. kirjalik menetlus?

 

Paneelis osalejad: Janar Jäätma, Ants Nõmper, Peeter Roosma ja Heili Sepp.