Avaettekanne annab lühiülevaate kollektiivsete esindushagide menetlusest, sh riigisisese ja piiriülese pädevusega pädevatest üksustest ja nende rahastamisest, esindushagi lubatavusest ja menetluslikest valikutest Eestis ning õiguskaitsemeetme kindlaksmääramise kohta tehtud lõpplahendi täitmise võimalustest.
Tsiviilasja kohtunike töökoormus ja selle muutumine ning kuidas võiks sellega efektiivselt toime tulla. Sisulist lahendit vajava tsiviilasja maht – milline on koormuse, asjade mahu ja keerukuse mõju menetlusosaliste ja kohtu rollijaotusele ning igapäevasele kohtusuhtlusele? Kohtute sissevaade – töökorralduse tõhustamine (mh kohtuniku abiliste roll ja seos kohtunikuga), menetlusliigi valikud ja sunnid (suuline, kirjalik, digitaalne).
Menetlusosaliste võimaliku obstruktsionismiga võitlemine ja enesekehtestamine; millised ootused on kohtunikel esindajate suhtes (sh advokaadimonopol, juristieksam, õigusharidus, ühiskoolitused, suhtluskoolitused). Kohtus käijate vaatenurk – ootused kohtule, mida tahaks näha teisiti, kohtuasjade viibimisega võitlemine; millised ootused on esindajatel kohtunike suhtes (sh eripärad kohtuastmete kaupa). Menetluse avalikkus – kas ja kuidas on kirjalik menetlus avalik ning kas ja millal korraldada suuliseid istungeid (sh videoistungeid); lahendite (sh jõustumata) avalikustamine ja anonümiseerimine, tsiviilasja materjalidega tutvumise ulatus ja avalikustamise lubatavus nii menetluse ajal kui pärast seda.
Paneelis osalejad: Sille Arak, Merit Helm, Piret Kergandberg, Vahur-Peeter Liin ja Thea Rohtla.
