Bioloogiline vanus matemaatiku pilgu läbi
Krista Fischer
matemaatilise statistika professor, akadeemik

Embed
Video by: UTTV 18.11.2022 1549 views


Bioloogilise vanuse all mõeldakse vanust, mis keskmiselt vastab kõige paremini inimese (verest määratud) biomarkeri-profiilile. Näiteks kui inimene on 40-aastane, aga tema biomarkeri-profiil vastab keskmisele 50-aastasele inimesele, siis öeldakse, et inimese bioloogiline vanus on 50. Kui üritada bioloogilist vanust matemaatiliselt defineerida ja ka statistiliste mudelite abil hinnata, siis võib aga juhtuda, et bioloogiliselt "noored" inimesed on just need, kelle haiguseriskid on kõrgemad ja eluea prognoos lühem. Arutleme miks see nii on ja kas oleks võimalik bioloogilist vanust nii defineerida, et sellest oleks päriselt kasu haiguste ja üldsuremuse riskide tõlgendamisel.


Lisainfo veebis: https://worksup.com/app?id=KESTLIK

Related videos

Konverents "Loodusteadlased kestlikust arengust: Mis värvi on tulevik?"

I päev
17.11.22

Loodus- ja täppisteaduste roll kestliku arengu eesmärkide täitmisel
Jaak Aaviksoo
Akadeemik, füüsik

17.11.22
Kuidas kasvas humanitaarsest Tartu ülikoolist välja täppis- ja loodusteaduste keskne ülikool?
Erki Tammiksaar
geograafia ajaloo kaasprofessor

17.11.22
Eesti suur plaan rohepöördeks
Ivo Krustok

17.11.22
Kliima ja elurikkuse hoid on tähtsaimad säästva arengu eesmärgid
Velle Toll
atmosfäärifüüsika kaasprofessor

17.11.22
Süsiniku hulk järvedes - globaalsed muutused
Martin Ligi
kaugseire ja mereoptika kaasprofessor

17.11.22
Ioonsete vedelike roll kaasaegses tehnoloogias
Enn Lust
füüsikalise keemia professor, akadeemik

17.11.22
Miks me (veel) vesinikautodega ei sõida?
Riinu Härmas
keemik

17.11.22
"Raua needmine" v. 2.2
Kalle Kirsimäe
geoloogia ja mineraloogia professor, akadeemik

17.11.22
Bioloogia ulmekirjanduses: kas teadus, futuroloogia või ilukirjandus?
Reidar Andreson
bioinformaatika teadur

17.11.22
Inimese evolutsioon läbi keskkonna ja kultuuri mõjude
Mait Metspalu
evolutsioonilise genoomika professor

17.11.22
Elu maal ja elu vees. Looduse taastamine ja kaitse Eestis
Aveliina Helm
taastamisökoloogia professor

17.11.22
Atmosfääri seisundi püsiseire on peegel inimmõjust planeedi tervisele
Heikki Junninen
keskkonnafüüsika professor

17.11.22
Klassikalisest mereteadusest jätkusuutliku poliitikani
Helen Orav-Kotta
merebioloogia kaasprofessor

17.11.22
Meri, inimene ja mikroobid
Jaak Truu
mikrobioloogia professor

17.11.22
Konverents "Loodusteadlased kestlikust arengust: Mis värvi on tulevik?"

II päev
18.11.22

Kuidas kasutada geneetilist infot pärismeditsiinis?
Ruth Kalda
peremeditsiini professor

18.11.22
Geneetika kui vahend naiste tervise paremaks mõistmiseks
Triin Laisk
genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor

18.11.22
Patogeensed alfa- ja flaviviirused: kas probleemi ennetada või tegeleda tagajärgedega?
Andres Merits
rakendusviroloogia professor

18.11.22
Üks Planeet ja Üks Tervis antibiootikumiresistentsuse näitel
Tanel Tenson
antimikroobsete ainete tehnoloogia professor

18.11.22
Antimikroobsed lahendused - ootused ja tegelikkus
Angela Ivask, geneetika professor
Vambola Kisand,  materjaliteaduse kaasprofessor

18.11.22
Kuidas planeerida innovatiivset/inimsõbralikku linna?
Tõnis Arjus
Tartu linnaarhitekt

18.11.22
Inimeste igapäevaste tegevusruumide eksponeeritus keskkonnale
Anto Aasa
inimgeograafia kaasprofessor

18.11.22
Mega-scale environmental monitoring for future smart cities
Huber Flores
lausandmetöötluse kaasprofessor

18.11.22
First steps towards smart and sustainable mobility: a case study of a real-time modal split system in Tartu City
Amnir Hadachi
targa linna tehnoloogiate kaasprofessor

18.11.22
Inimkeskne robotiseeritud maailm
Karl Kruusamäe
robootika kaasprofessor

18.11.22
Innovatiivne kosmoseteadus
Peeter Tenjes
kaasprofessor

18.11.22
Paneeldiskussioon: Kuidas teadus aitab meil kestlikumalt elada
 

18.11.22