Aeg on uudisajakirjanduse keskne kategooria. Mitte üksnes seetõttu, et ajakirjandus võistleb kõige värskemate uudiste kõige kiirema edastamise eest – see on tehnoloogia edenedes sündmuse toimumise ja sellest teatamise ajalist nihet vähendanud „kohesuseni”, mõnikord isegi sündmust ennast edestades –, vaid see on ka mälupoliitika kujundaja.
Ajakirjandus loob mineviku- ja olevikusündmuste vahel seoseid, esitab tulevikuennustusi, aga võimaldab ka unustamist. Ajakirjandus kasutab ja raamistab teisi sotsiaalseid ajakonstruktoreid: kalendrit, elulugusid, minevikujutustusi jms. Eestikeelne sõna „AJAkirjandus” esitab seega ajakirjanduse kui institutsiooni ja diskursuse olemust täpsemini kui ingliskeelne journalism.

Professor Halliki Harro-Loit lõpetas Tartu ülikooli ajakirjanduse eriala 1987. aastal. 2001. aastal Oslo ülikoolis valminud ja kaitstud doktoriväitekiri oli monograafia Eesti ajakirjanduslike konventsioonide muutumisest 20. sajandi vältel.
Professor Harro-Loit on töötanud TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis 1991. aastast alates, 2003. aastast dotsendina, 2011. aastast professorina, aastatel 2000–2010 instituudi juhatajana.
Professor Harro-Loidi olulisemad uurimissuunad on ajakirjanduseetika ja infoõigus, meediapoliitika, ajakirjanduskultuuri võrdlev analüüs, diskursuse analüüs, ajakirjanduse ajalugu, meediaharidus ja kriisikommunikatsioon. Neid uurimissuundi on toetanud nii grandid, 7. raamprogrammi rahvusvahelised projektid kui ka koostöö kultuuriteooria tippkeskuse teiste uurimisrühmade teadlastega.