Skeletilihaskude on tulenevalt ehitusest ja funktsioonist tähelepanuväärne koeliik. Rakud, mis moodustavad skeletilihaskoe, on oma mõõtmetelt suured, keeruka ehitusega, hulktuumsed ning müogeneesi käigus jagunemistsüklist väljunud.
Hoolimata konservatiivsest muljest, on skeletilihaskoe kohanemis- ja taastumisvõime hämmastava ulatusega. "Näited nii jõuvõimekuse arengu kui ka lihasmassi regulatsiooni kohta on mõtlemapanevad. Samas ei ole kõik protsessid, mis lihaskoes aset leiavad, meeldiva iseloomuga - on teada, et vananemise käigus väheneb nii lihasmass kui ka lihasjõud ning halveneb liigutuste koordinatsioon," arutles TÜ funktsionaalse morfoloogia professor, kehakultuuriteaduskonna dekaan Priit Kaasik.
Kaasik tõdes, et samal ajal teame võrdlemisi hästi, et regeneratiivse potentsiaali avaldumine ja eriti selle tõhusus sõltub suurel määral lihaskoe seisundist. Seega on põhjendatud küsimus, millised on kohanemis- ja regeneratsioonivõime aluseks olevad mehhanismid, kuidas neid reguleeritakse ning kui hästi me neid tunneme. Skeletilihaskoe kohanemisreaktsioonide mõistmisel on huvitav faktor selle heterogeenne ehitus, mis ühelt poolt komplitseerib, kuid teiselt poolt hoopis rikastab kohanemisprotsesside dünaamika ja ulatuse käsitlemist.
Modereerib dekaan Mati Pääsuke