Rosenberg peatub oma loengus neeruhaiguste uurimise ja ravi ajaloolistel aspektidel ning tänapäeva võimalustel. Lähemalt räägib ta kroonilise neeruhaiguse progresseerumise ennetuse võimalustest, mis omavad kaasajal tähtsat osa rahva tervishoius.
Tänapäeval on nefroloogia aktuaalseim küsimus kroonilise neeruhaiguse varajane avastamine ja edasise progresseerumise ennetus. Krooniline neeruhaigus areneb ilma oluliste kliiniliste tunnusteta paljudel inimestel, kellel on kõrge vererõhk, suhkurtõbi või muu hilisemat neerukahjustust põhjustav haigus. Kui ajalooliselt on nefroloogide tegevusvaldkond piirdunud peamiselt kuseteede infektsioonide ja elanikkonna hulgas suhteliselt harva esinevate haiguste raviga, siis tänapäeval on haigestumus muutunud. Eriti torkab see muutus silma just neeruasendusravi haigete hulgas, kus kõige suurema osa moodustavadki juba suhkurtõve ja kõrgvererõhktõve haiged.
Keskmise eluea pikenemise ja urbaniseerumisega seoses prognoositakse plahvatuslikku globaalse suhkurtõve levikut ning sellega kaasnevate tüsistuste sagenemist, mistõttu on haigete uurimisel vajadus kaasata endokrinoloogide kõrval ka mitmeid teisi erialaspetsialiste, sealhulgas nefrolooge. Kuigi viimastel aastakümnetel on teadmised kroonilise neeruhaiguse tekkemehhanismide kohta paranenud ja kasutusele on võetud mitmeid uusi ravimeid, ei ole selle haiguse ravi veel piisav, et hoida ära sellist neerukahjustust, kus on vajalik rakendada neeruasendusravi – dialüüsi või neerutransplantatsiooni.
Professor Mai Rosenberg lõpetas 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ja 1985. aastal samal erialal internatuuri. 1998. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis meditsiinidoktori väitekirja, mille teema oli kroonilise neeruhaiguse progresseerumine. Rosenberg on töötanud pärast internatuuri Jõgeva rajoonihaiglas Põltsamaal, Tartu Kliinilise Haigla sisekliinikus alates 1989. aastast ja alates 2000. aastast SA Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliinikus. Alates 1989. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis, arstiteaduskonna sisekliinikus assistendi, teaduri, vanemteaduri ja dotsendina. 2012. aastal valiti Rosenberg Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nefroloogia professoriks.
Rosenbergi teadustöö peamised uurimisvaldkonnad on seotud ägeda neerukahjustuse ja kroonilise neeruhaiguse epidemioloogiaga, kroonilise neeruhaiguse, sealhulgas neerutransplantaadi progresseerumisega seoses olevate patogeneesimehhanismide uurimisega, ning mineraalide ainevahetuse ja kehakoostise omavaheliste seoste analüüsimisega.
