Ravimid pärinevad algselt loodusest, peamiselt taimedest. Paljud tänapäevased ravimid on samuti looduslikku päritolu ning kuigi just taimedel põhinevate toidulisandite tarbimine näitab maailmas tõusujoont, jätab nende uurimine endiselt soovida. "Näiteks kummeliteed juuakse päevas rohkem kui miljon tassitäit, aga milleks ja kas seda valmistatakse üldse õigesti," toob professor Raal näiteks ja küsib edasi: "Kas inimeste suurenevad kulutused looduslikku päritolu toidulisanditele toovad neile samavõrd rohkem tervist?" Nüüdisaegses Eestis ei puudu ka ravimite vallas vandenõuteooriad ja oma osa nendes on usul erilistesse taimsetesse imevahenditesse. "Eestlaste suhe religiooni ja ravimtaimeuskumustesse on otsekui ühe ja sama medali kaks külge," räägib Raal. Kuigi meie tervist mõjutavate taimede teaduslikud uuringud käivitusid jõuliselt juba 19. sajandi alguses, on planeedi kõrgematest taimeliikidest ligi 90% ikka veel piisava põhjalikkusega uurimata. Samas käivad ravimtaimede kasutamisega kaasas mitmesugused probleemid. "Eriti vähe on uuritud Aasiast pärinevate rohkete taimeliikide kasutamisega seotud ohtusid," tõi Raal näite. Ristteest, kus kohtuvad loodus, inimkonna iidsed kogemused ja uuenduslikud teadusuuringud, loengus juttu tulebki. Professor Ain Raal lõpetas Tartu ülikooli 1984. aastal proviisorina, sidudes seejärel end õppejõutöö ja uuringutega farmakognoosia valdkonnas. Ta kaitses 1989. aastal farmaatsiateaduste kandidaadi kraadi teemal "Eestist pärineva lõhnava kummeli fütokeemiline uurimine". Ain Raal on farmakognoosia, väiksemas mahus ka farmaatsia ajaloo ja farmaatsiaterminoloogia õppejõud. Tema teadustöö on keskendunud peamiselt looduslike toimeainete ja nende allikate fütokeemilistele ning bioloogilise aktiivsuse uuringutele, aga ka sotsiaalfarmaatsia, farmaatsia ajaloo ja etnomeditsiini probleemistikule. 2015. aastast on professor Ain Raal TÜ farmaatsia instituudi juhataja.