Loengus analüüsib professor siinse regiooni teist institutsionaalset latiniseerimislainet 16.-17. sajandil ja selle raames loodud ladinakeelset humanistlikku kirjasõna, keskendudes esmajoones 377 aasta eest Tartu ülikoolis peetud esimesele inauguratsiooniloengule. Kuigi Tartu jääb Eesti- ja Liivimaa varauusaegses ladinakeelses elitaarkultuuris kirjanduslikult kõrgväärtuslike tekstide hulgalt ja autorite nimekuselt Riia selja taha, kandus just Tartu ülikooli, tollal Academia Gustaviana tegutsemise avakümnendil (1632-1642) regionaalse humanismi keskus Tartusse. Tartu akadeemia ja õuekohtu ümber koondunud loomingulises kõrgeas ja initsiatiivikate ideedega haritlaskooslus (Fr. Menius, G. Mancelius, G. Stiernhielm jt) tõusis ortodokssele luterlusele keskenduva Riia varjust ise domineerima. Vajaduses kinnitada oma vastavust rahvusvahelise res publica litteraria nõuetele võtsid Tartu humanistlikud haritlased lühikese ajaga kasutusele laialdase humanistlikule kultuurile iseloomuliku žanride spektri, väljudes oma püüdluste absoluutsuses kohati akadeemilise väärikuse piiridestki. "Sel taustal on ootuspärane, et juba akadeemia tegutsemise viiendal aastal, 1636. aastal, peeti Tartu akadeemias esimene inauguratsiooniloeng," sõnab klassikalise filoloogia professor Kristi Viiding, lisades, et professor Laurentius Ludeniuse ladinakeelse värsivormis kõne konteksti ja teemade analüüs 377 aastat hiljem on sügav tänuavaldus oma alma mater'ile ja väike panus võimaliku tulevase koguteose "400 aastat inauguratsiooniloenguid Tartu Ülikoolis" algatamiseks ja loomiseks. Professor Kristi Viiding lõpetas 1995. aastal Tartu ülikooli eesti keele, kirjanduse ning ladina keele ja Rooma kirjanduse erialal. Pärast õpinguid Tartu ja Fribourgi ülikoolis kaitses ta 1997. aastal cum laude magistriväitekirja. 2002. aastal järgnes Tartus doktoreerumine teemal "Die Dichtung neulateinischer Propemptica an der Academia Gustaviana (Dorpatensis) in den Jahren 1632-1656". Alates 1996. aastast on Kristi Viiding töötanud Tartu ülikooli klassikalise filoloogia osakonnas assistendi, lektori, dotsendi ja vanemteadurina, 2012. aastal valiti ta klassikalise filoloogia professoriks. Viidingu peamised uurimissuunad on antiikkirjanduse, -keelte ja -kultuuri roll ja mõju Eesti kultuuriruumis ning humanistlik kirjandustraditsioon 17. sajandi Läänemere regioonis. Kristi Viidingut tutvustab filosoofiateaduskonna õppeprodekaan Liina Lukas.