Füsioloogias ja patoloogilises anatoomias saab molekulaartasandi muutusi kõige paremini kirjelda sõlmedest ja seostest koosneva võrgustikuna. Vastavalt ajale ja mikrokeskkonna olustikule määravad taolises võrgustikus kulgeva protsessi või haiguse arengu erinevad molekulid. Molekulaarvõrgustikud ei toimi mitte ainult ühes või teises koes, vaid ka eri liiki kudede vahel. Südame koronaartõve arvele langeb juba praegu 50% surmaga lõppevatest haigusjuhtumitest arenenud riikides ja arengumaades. Südame koronaartõbi tõuseb 2012. aastal malaariast möödudes kõrgeima suremusega haiguseks kõigis kategooriates. Katsed võidelda niisuguse süsteemse terviserikkega kandidaatgeeniuuringute teel on määratud läbikukkumisele. Samas on võimalik saavutada edu, kirjeldades südame koronaartõve poolt molekulaartasandi võrgustikes põhjustatavate muutuste kogumit. Oma laboris taotlebki professor Björkegren koronaararterite ateroskleroosi enneaegset väljakujunemist põhjustavate molekulaarvõrgustike kaardistamist sõeluuringute abil kogu genoomi DNAst ja RNAst, mis on isoleeritud hästi iseloomustatud patsiendikohortidelt ning südame koronaartõve hiire- ja rakumudelsüsteemidest.