Reproduktiivmeditsiini üks olulisem väljund on lastetuse ravi. Kuigi perekonna viljatuse probleem võib esmapilgul jääda ühiskonnas märkamatuks, puudutab see tegelikult väga paljusid perekondi. Varasemad uuringud on näidanud, et meditsiinilisi probleeme laste saamisel esineb kuni 10 protsendil perekondadest ning viljatuse põhjused jagunevad naiste ja meeste vahel enam-vähem võrdselt. Viljatuse sagedase esinemise üks põhjus on ka inimeste üldine reproduktsiooni madal tõenäosus ja viimastel aastakümnetel aset leidnud meeste viljakuse vähenemine. Viljatuse ravis kasutatakse valdavalt kehavälist viljastamist, mille korral viljastatakse naise munarakud väljaspool naise organismi ja saadud embrüod siiratakse emakaõõnde. Sellisel meetodil sündinud nn katseklaasilapsed moodustavad Eestis juba kuni 3 protsenti kõikidest vastsündinutest. Kahtlemata on tänapäevane viljatusravi muutmas meie ettekujutust laste saamisest tulevikuühiskonnas ja selle sotsiaalset tähtsust. Milliseks aga kujuneb reaalne tulevikumeditsiin, on praegu veel küllaltki raske ennustada. Andres Salumetsa inauguratsiooniloengus käsitletakse paaride lastetuse meditsiinilisi põhjuseid, tänapäevaseid lastetusravi meetodeid, teaduse saavutuste suunavat mõju meditsiini edasisele arengule ja lastetusravi sotsiaalseid mõjusid.