Uskumus, mõte, soov, tunne ja tahtmine on vaid mõni näide kõigile tuttavatest mõistetest, mille abil mõtestame enda ja üksteise tegusid ning vaimseid protsesse. Ent kas on olemas ka nendele mõistetele vastavad vaimunähtused – uskumused, mõtted, tahtmised – ning kuidas tuleks neid käsitada?
Kui keskenduda selle küsimuse pigem antirealistlikele vastustele, mida on vaimufilosoofias välja pakutud, siis jäävad sõelale interpretivism ja fiktsionalism. Mentaalse fiktsionalismi järgi sarnaneb mentalistlik kõnepruuk fiktsiooniga. Mõni fiktsionalismi versioon ei pea vaimuseisundite omistuste tõesust üldse esmatähtsaks, teistes fiktsionalismi variantides on sellised omistused tõesed üksnes rahvapsühholoogilise fiktsiooni raames. Interpretivism aga kohtleb vaimuseisundeid mõisteliste konstruktsioonidena, mida kasutame oma käitumise tõlgendamiseks. Inauguratsiooniloeng ongi pühendatud interpretivismi ja fiktsionalismi võrdlemisele ning nende tugevate ja nõrkade külgede vaagimisele. Selle käigus puudutatakse tähtsaid küsimusi vaimuseisundite omistuste tõesuse ja funktsiooni kohta.