"Teadusliku fantastika temaatilises repertuaaris on peaaegu alati olnud kesksel kohal mõni võõras, tundmatu või virgutavalt uudne element. Ruumilised retked kaugete tähtede, avastamata planeetide ja tulnukkultuuride juurde või ajalised rännakud kaugesse tulevikku ja minevikku - kõike seda sisendab teadusulme meile esmapilgul jõulise tunnetusliku võõrituse kaudu," tutvustab loengut Tomberg.
"Ent lähemalt vaadates on tõelist võõrust teaduslikus fantastikas väga keeruline alal hoida - paratamatult kipub see meile rääkima pigem millestki, mis on iseomane hoopis sügavalt inimlikule taju- ja kujutamisvõimele."
Astronoomialoengu ettekanne vaatlebki võõra kujutamise võimalusi ja piiranguid teaduslikus fantastikas ning näitlikustab neid esmajoones kahe tuntud ja õnnestunud näidete - Stanislaw Lemi romaani "Solaris" ja Stanley Kubricku mängufilmi "2001: Kosmoseodüsseia" - varal.
