Koos eluea pikenemisega on vananevates rahvastikes üha enam probleemiks ajuhaigused, mida nimetame neurodegeneratiivseteks haigusteks, nagu näiteks Alzheimeri tõbi või Parkinsoni tõbi. Tegemist on kaasaja „epideemiaga”, mis on koorem nii patsientidele, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale. Neile haigustele on iseloomulik ajurakkude vähenemine erinevates ajupiirkondades ja vastavalt sellele haigusnähtude avaldumine, mille hulgas võivad olla nii liikumishäired kui ka vaimsete võimete allakäik. Kuigi meditsiin on teadusuuringute toel neurodegeneratiivsete haiguste diagnoosimisel ja sümptomite leevendamisel jõudsalt edasi arenenud, ei ole praeguseni võimalik nende kulgu peatada või neid välja ravida. Loeng annab ülevaate arengutest neurodegeneratiivsete haiguste käsitluses: diagnostiliste biomarkerite otsingutest ja ravivõimaluste ootustest.